• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • 12.02.16, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kehtestame ettevõttele astmelise tulumaksu

Ettevõtte kasumi reinvesteerimise motiveerimiseks tuleks Eestis kehtestada astmeline tulumaks, kirjutab ettevõtja Sulev Metsalu.
Ettevõtja Sulev Metsalu
  • Ettevõtja Sulev Metsalu Foto: Erakogu
Ettevõtte tulumaksu süsteem on nagu vana hea jalgrattas, mis vajaks väheke hooldust ja täiendust, et sõita muretult järgnevad 15 aastat.
Ettevõtte tulumaks Eestis läbis 2000. aastal maailmas unikaalse maksureformi, mille põhisisuks oli asendada ettevõtte teenitud kasumi maksustamine ettevõtte jaotatava kasumi maksustamisega. See meede võimaldas kasumit reinvesteerida, aga kuna majanduskeskkond on muutunud, tuleb ettevõtjaid motiveerida kasumit reinvesteerima, kasutades nn piitsa ja prääniku meetodit. Selleks tuleb kehtestada astmeline, 15, 20 ja 25 protsendi suurune ettevõtte tulumaks.
Ei ole majanduslikku sisu
Praegu teenib ettevõte kasumi, samas puudub idee, huvi või on ettevõtluskeskkond muutunud liiga riskantseks, et see kasum reinvesteerida. Kuna puudub ettevõtte tulumaks, siis kogu teenitud kasumi ärajaotamisel puudub majanduslik sisu. Kasumit jaotatakse ja makse makstakse vastavalt vajadusele.
Motiveerime aga ettevõtjaid kasumit reinvesteerima ja ettevõtlusega aktiivsemalt tegelema.
Kui ettevõte teenib X aastal kasumi, siis nüüd on ettevõttel aega otsustada kuni kaks aastat, kas ettevõtte tulumaksu maksumäär on 15, 20 või 25%. Kui ettevõtja otsustas valida 15% maksumäära, siis teenitud kasum tuleb kahe majandusaasta jooksul reinvesteerida, ning alles kolme majandusaasta möödudes oleks investeeringu ulatuses võimalik kasumit jaotada tulumaksu määraga 15%. Kasum või selle osa, mida ei investeerita kahe majandusaasta jooksul, maksustatakse 10% tulumaksuga + 15% kasumi jaotamisel. Kui ettevõttel puudub kahe aasta jooksul idee, huvi või muu põhjus ning kasumit ei reinvesteerita, siis maksustatakse X aastal teenitud kasum kahe aasta möödudes pärast kasumi teenimist 10% tulumaksuga + täiendava 15% tulumaksuga kasumi jaotamisel. Samas kui ettevõtja teab, et ta kasumit ei reinvesteeri, vaid soovib kogu kasumi kohe jaotada ja välja maksta ning ei kasuta 2aastast ooteaega, oleks maksumäär endiselt 20%.
Kolm elulist näidet:
1) 2015. aastal teenitud kasum 100 000 eurot reinvesteeritakse 2 aasta jooksul aastatel 2016–2017 ning 3 aastat pärast investeeringu tegemist aastal 2021 on võimalik 2015. aastal teenitud kasum jaotada maksmääraga 15%.
Tulumaks kasumi jaotamisel 100 000 × 15/85 = 17 647 eurot tulumaksu.
2) 2015. aastal teenitud kasumit 100 000 eurot ei investeerita 2 aasta jooksul. Siis tuleb maksta 2018. aastal 10% tulumaksu 100 000 × 10/90 = 11 111 eurot tulumaksu + X aastal, kui otsustatakse lõpuks kasumit jaotada, tuleb maksta kasumi jaotamisel 15% tulumaks, 100 000 × 15/85 = 17 647 eurot tulumaksu. Näite 2 puhul kokku: 28 758 eurot tulumaksu.
3) 2015. aastal teenitud kasum 100 000 eurot jaotatakse järgmisel, 2016. aastal. Siis oleks tulumaksu määr endiselt 20% ehk 100 000 × 20/80 = 25 000 eurot tulumaksu.
Toetav meede
Sisuliselt on tegemist ettevõtlust toetava meetmega, et toetust / madalamat maksumäära saav ettevõte aitab end ise. See meede toetab elujõulisi ettevõtmisi ja aitab neil saada veel tootlikumaks, kasumlikumaks ning edendada seeläbi Eesti majandust.
Samas tuleks kasumi jaotamisel kasum maksustada kohe pärast majandusaasta aruande esitamise tähtaega. Edasikantud kasum oleks juba eelnevalt maksustatud ehk edaspidi maksuvaba.
Positiivselt mõjuks pikemas perspektiivis antud meede ka majandusaasta aruannete esitamisel, kuna kuus kuud pärast majandusaasta lõppu selgub, kas on vaja maksta 10% tulumaksu või mitte.
Antud meetmega on võimalik ellu äratada nn magavad kasumid, mis teenitud alates 2000. aastast ning mida pole jaotatud ja millelt pole makstud tulumaksu. Kaks aastat oleks aega need kasumid reinvesteerida, jaotada ehk välja maksta või siis lasta samamoodi edasi, kuid tasudes 10% tulumaksu.
Kui majandus- ja maksupoliitikas räägivad poliitikud ainult, et teeme reforme, vaatame, kaalume, mõtleme jne, siis valdavaks on saanud olukord, et suurtest sõnadest kaugemale ei jõuta, kuna puudub riskijulgus ja kardetakse mitte tagasivalitud saada.
Poliitikutel võiks ja peaks olema nii palju julgust, et soodustada maksusüsteemi kaudu ettevõtjaid, kes mõtlevad, kaaluvad ja võtavad riskid ning reinvesteerivad teenitud kasumid. Reinvesteeritud kasumit jagades oleks praeguse tulumaksusüsteemiga võrreldes 29,41% väiksem maksukoormus. Ettevõtjal, kes ei suuda kahe aasta jooksul midagi välja mõelda ja riske võtta, oleks maksukoormus võrreldes praeguse ettevõtte tulumaksusüsteemiga 15,03% kõrgem. Samas jääks püsima ka praegune maksusüsteem väikese erandiga.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele